Maksuprofessor pooldab kallimat toitu

„Kui keegi ümberjaotuse eesmärgil mõnd maksu tõsta tahab, peaks esimene kandidaat olema tagasipöördumine ühetaolise käibemaksu juurde tasemel 20-25%,“ kirjutab Lodin, rehkendades, et see tooks Rootsi riigikassasse täiendavat tulu ca 50 miljardit Rootsi krooni.

Rootsi on siiani liikunud vastupidises suunas ning käibemaksu baas on erinevatest eranditest auguline nagu Šveitsi juust.

„Praegune struktuur pole mitte üksnes keeruline ja konkurentsi moonutav. See on vastupidiselt oma eesmärgile ümberjagamise perspektiivist negatiivne. Sellest võidavad eelkõige kõrge sissetulekuga inimesed,“ kirjutab professor ja viitab paljudele uuringutele, mis taolise tulemuse on andnud. „Milline elanikkonna grupp käib enim kõrtsis? Kes käib enim teatris ja naudib käibemaksusoodustusega kultuuriteenuseid? Kes reisivad enim ja kõige kallimalt? Kes kasutavad enim suusalifti?“ küsib professor retooriliselt ja vastab - suurema sissetulekuga inimesed. Vildakas ümberjaotusefekt on ilmne.

„Ühetaoline käibemaks on lihtsam, õiglasem ja ümberjaotuse seisukohalt vähemalt neutraalne,“ kirjutab Lodin. Sellest laekuv märkimisväärne täiendav tulu jätab valitsusele piisavalt vahendeid, et ühiskonnas toetust vajavatele gruppidele nagu lastega pered või pensionärid maksutõus suurenenud toetustega korvata, märgib ta.

Laekuvatest vahenditest – sõltuvalt maksu määrast – saab suurendada ka muid riiklikke kulusid, olgu need kulutused koolisüsteemile, tervishoiule või riigikaitsele.

Rootsi praeguse valitsuse värskelt avalikustatud maksuplaanid, mis näevad ette maksu tõusu kokku kaheksas valdkonnas, laidab professor maha. Erilist tuluefekti need ei anna ning mitmel maksutõusul on tööhõivele negatiivne mõju. Hästi läbi mõeldud ja ulatuslikum maksureform nagu ühetaoline käibemaks on parem alternatiiv, leiab Lodin.